Tarbimise jaotus annab tervikliku pildi sellest, milliste tarbijate või gruppide energiakulu on kõige suurem. Selline ülevaade võimaldab jälgida, kas mõne vähem tähtsa tarbija-grupi energiakulu on liiga suur või mitte. Näiteks standby tarbimine moodustab üldiselt ühe tootva tehase energiakulust kuni 30%, mis on kogu energiakulu arvestades väga suur osa. Kuna tootmist sellel ajal ei toimu siis ei ole mõistlik sellel ajal ka energiat tarbida. Tarbimise bilanss aitab otsustada, millise grupiga tuleks esmajoones tegeleda.
Sarnaselt tootlikkusele saab ka erinevate hoonete või tehaste energiabilansse võrrelda ning teha järeldusi tuleviku investeerimiste suhtes. Oluline on jälgida, et muutused kajastuksid mitte ainult heas sisekliimas (näiteks ventilatsiooni töö tõhustamise korral), vaid ka reaalses energiatarbe languses.
Igasuguste muutuste ellu viimisel on oluline analüüsida energiakulu peale muutuste jõustumist. Muud moodi ei saa tuvastada, kas tehtud muudatused olid edukad. Selleks on vaja monitoorida eraldi neid tarbija gruppe, kus muutused esinesid. Kogu energiakulust säästu välja lugeda võib olla suurte energiahulkade puhul keeruline.